Mis on PISA?

 

 

  • - Kui hästi on noored valmis eesootavateks väljakutseteks?
  • - Kas õpilased on võimelised analüüsima, põhjuseid leidma ja oma ideid tulemsulikult edastama?
  • - Kui võimekad on õpilased oma oskuseid ja teadmisi reaalses elus rakendama?
  • - Kas õpilase tulemus sõltub sellest, millises koolis ta on käinud ja millises peres ta üles kasvanud?


PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm, mis püüab neile küsimustele vastused anda.

PISA uuring:

•    On kõige laiaulatuslikum haridusteemaline uuring maailmas;
•    Keskendub 15-aastastele õpilastele;
•    Hindab õpilaste valmisolekut iseseisvaks eluks;
•    Hindab õpilaste teadmisi loodusteaduses, matemaatikas, lugemises ja meeskondlikus probleemilahenduses.

PISA uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on oma põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Toimunud on viis PISA uuringut:
•    PISA 2000 – lugemine
•    PISA 2003 – matemaatika
•    PISA 2006 – loodusteadus (Eesti osales esimest korda)
•    PISA 2009 – lugemine (Eesti osales teist korda)
•    PISA 2012 – matemaatika (Eesti osales kolmandat korda)
•    PISA 2015 – loodusteadus (Eesti osaleb neljandat korda)


Regulaarselt läbiviidav uuring annab võimaluse jälgida haridusalaseid trende.

Vaata PISA tutvustavat videot (inglise keeles)

Mida arvavad PISA uuringust Eesti kooliõpilased

Miks on vajalik rahvusvahelistes uuringutes osaleda?
Rahvusvahelistes uuringutes osalemine annab teavet meie haridussüsteemi toimimisest ja tulemuslikkusest võrreldes teiste riikidega. Järjekindel osalemine võimaldab meil jälgida trende nii haridustulemustes kui ka taustsüsteemides, mis omakorda võimaldab kavandada vajalikke muutusi ja parendusi.

Miks just 15. aastased?
15-aasta vanuses lõpeb enamikes riikides kohustuslik haridus ja õpilane teeb valikuid edasiste õpingute osas. Uuringu valimis on õpilased, kelle vanus on 15 aastat ja 3 kuud kuni 16 aastat ja 2 kuud.

Mida PISA hindab?

PISA peamine eesmärk on hinnata õpilaste kompetentsust, mis aitab neid koolile järgnevas elus aktiivselt osaleda. PISA hindab õpilaste suutlikkust rakendada oma oskusi ja teadmisi elulistes situatsioonides, nii isiklikes, sotsiaalsetes kui ka globaalsetes olukordades. Terminit „kirjaoskus“, kasutatakse seetõttu, et rõhutada õpilase teadmiste kasutamise oskust igapäevaelus. Näiteks funktsionaalses lugemises selgitatakse õpilase oskust teavet hankida, hinnata, diagramme lugeda, leida seoseid tekstis, tõlgendada, järeldada jne.

Mis tüüpi informatsioon kogutakse PISA jaoks?

Õpilased teevad 2-tunnilist testi, mis sisaldab küsimusi nii peamisest hinnatavast kirjaoskusest kui ka väiksema mahuga hinnatavatest kirjaoskustest. Neid oskusi hinnatakse ülesannete abil, mis tavaliselt sisaldavad teksti, diagrammi, tabelit või skeemi, kusjuures  infoallikad kirjeldavad reaalse elu situatsiooni.
Pärast ülesannete lahendamist täidavad õpilased küsimustiku oma suhtumistest teemasesse (nt loodusteadusesse või lugemisse) ja taustast. Koolijuhid täidavad samuti küsimustiku, millega kogutakse infot kooli kohta: töötajate arv, õpetajate hoiakud, kooli ja õpetajate iseseisvus, info kooli ressursside, praktikate, põhimõtete kohta jne.

Kuidas koostatakse valim iga riigi kohta?
Valimi koostamisel arvestatakse poiste ja tüdrukute, maa- ja linnakoolide proportsioone, koolide õppekeeleti jagunemist jms, et tagada valimi esinduslikus riigi õpilaste suhtes. Riikidele antakse konkreetsed juhised, milliseid koole või õpilasi saab valimist välja jätta. Samuti selgitatakse välja proportsioon õpilaskonnast, mida valim peab katma.
Rahvusvahelise uurimuse paikapidavuse jaoks on väga tähtis, et iga osalev riik peab rangelt kinni valimile esitatavatest nõudmistest. Õpilaste osalustase peab olema vähemalt 85% (2012. aastal Eesti vastav protsent 93%) õpilaste seas, kelle poole pöörduti ning sama näitaja koolide seas peab olema vähemalt 85% (Eesti 100%). Valimi nimekirja kantud õpilastest tohib välja jätta maksimaalselt 5% (Eesti 2,33%). On väga oluline, et riigid järgivad protseduurireegleid, ainult sel viisil on tulemused võrreldavad.

Kui palju õpilasi ja koole osaleb PISA-s?
2006 – osales rohkem kui 400 000 õpilast 57 maalt. Eesti valimis oli 4865 õpilast 169 koolist.
2009 – osales 65 riiki, õpilaste arv oli ca 470 000. Eesti valim: 4727 õpilast (2297 tüdrukut ja 2430 poissi; 3841 eesti ja 886 vene õppekeelega koolide õpilast)  175 koolist, neist 138 eesti õppekeelega kooli, 31 vene õppekeelega kooli ja 6 sega õppekeelega kooli.
2012 – osales 65 riiki, õpilaste arv oli ca 510 000. Eesti valim: Eesti üldvalimisse 5867 õpilast 206 koolist, nendest 1088 õpilast tegi ainult finantskirjaoskuse testi. Testi põhiosa tegi 4779 Eesti õpilast: 2409 tüdrukut ja 2370 poissi; 3784 eesti ja 995 vene õppekeelega koolide õpilast.  Uuringus osales 166 eesti õppekeelega kooli, 37 vene õppekeelega ning 3 kakskeelset kooli.
Lihtsustatud õppekaval õppivad õpilased testist osa ei võta.
2015 – osaleb üle 70 riiki, Eesti valmis on 207 kooli üle 6000 õpilastega.


Andmebaasid:

http://pisa2006.acer.edu.au/

http://pisa2009.acer.edu.au/

http://pisa2012.acer.edu.au/

 

no news in this list.

Sihtasutus Innove, Lõõtsa 4, 11415 Tallinn, tel 735 0500, faks 735 0600, e-post info@innove.ee