Kas õpilased on tuleviku väljakutseteks hästi ette valmistatud? Kas nende pädevus võimaldab tulevikus edukalt toime tulla, tegutseda nii majanduse kui ka ühiskonna loovliikmena?
Kas nad on võimelised tõhusalt analüüsima, põhjendama ja suhtlema? Näiteks oskavad teha valuutavahetuse arvutust; loevad ja tõlgendavad graafikuid ning tabeleid ajalehtedest; saavad aru artiklitest, mis kirjeldavad geneetiliselt muundatud toitu ja loomade kloonimist?
Kas õpilase tulemus sõltub sellest, millises koolis ta on käinud ja millises peres ta on üles kasvanud?
PISA (Program for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogramm, mis püüab nendele küsimustele vastused anda.
PISA...
...on kõige suurem rahvusvaheline haridusuuring (viimases uuringus osales 68 riiki ja enam kui 400 000 õpilast).
...toimub iga kolme aasta tagant (seni 2000, 2003, 2006, 2009).
...uurib 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, nende valmisolekut täiskasvanu eluks.
...hindab õpilaste teadmisi kolmes valdkonnas: lugemine, loodusteadus, matemaatika. Ühtlasi kogub taustateavet õpilase, tema perekonna ja koolikorralduse kohta, mis aitab seletada tulemuste põhjuseid.
...näitab osalevate riikide haridussüsteemi efektiivsust, tugevusi ja nõrkusi.
Vaata PISA tutvustavat videot (inglise keeles)
Mida arvavad PISA uuringust Eesti kooliõpilased
PISA ja Eesti:
Eesti osales esimest korda PISA uuringus 2006. aastal, mil rõhuasetus oli loodusteadustel.
PISA 2006 uuringus osales 4865 õpilast: 2386 tüdrukut ja 2479 poissi, kes õppisid 127-s eesti, 38-s vene ning 4-s kakskeelse õppekeelega koolis. Enamus oli 9. klassi õpilased. 48% õpilasi oli suurlinna koolidest.
Eesti õpilased olid 5. kohal maailmas loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas; 13. kohal funktsionaalses lugemises ja 14. kohal matemaatilises kirjaoskuses.
PISA 2009 uuringus osales ligikaudu 470 000 15-aastast õpilast 65-st riigist. Eestist osales 4727 õpilast 175 koolist, mis annab ülevaate enam kui 14 000 Eesti koolides õppivatest viieteistaastastest õpilastest.
PISA 2009 põhivaldkond oli funktsionaalne lugemine, samuti kontrolliti õpilaste teadmisi matemaatikas ja loodusteadustes.
Õpilased sooritasid kahetunnise kirjaliku testi, täitsid taustaküsimustiku. Koolijuhid täitsid oma kooli puudutava taustaküsimustiku.
Eesti valimisse kuulunud õpilastest 3841 ehk 81% sooritasid testi eesti keeles ja 886 ehk 18,7% sooritasid testi vene keeles.
Eesti õpilaste PISA 2009 ITK tulemuste analüüs
Andmebaasid:
no news in this list.